reede, jaanuar 21, 2005

Isad ja Pojad ...

Eile siis selline etendus... Ei hakka pikalt heietama, ütlen kohe ära, et väga meeldis jällegi. Etendus oli lihtne, hästi jälgitav ja kõik emotsioonid kergelt arusaadavad ja vastuvõetavad. Minu isiklikku keelt puudutas Üksküla mängitud isa ... Kadunud vanaisa tuli meelde ja tugevalt.... pisarateni liigutas isa jäägitu armastus poja vastu ... ja tema surm. Kahjutundega tuleb tunnistada, et oma elu pole selliseid tundeid pakkunud. Päriselu siis. Isatu, ainsaks meeskangelaseks vanaisa. Tore mees oli, rahu tema põrmule. Hetkeks olin kahevahel, kas minna öösel ta hauale... Maisemad tunded said võitu. Ilmselt isegi hea, tea kui turvaline on öösiti surnuaial kooserdada ...
Maabusin A ja P juures, vaatasime filme jõime veine, tegime rumalaid nalju, "threesome" sai ära vaadatud, endiselt särav. Kohustuslik "finding nemo" ka.... Yes I'm a natural blue ... Hommik saabus üleöö... Sekunditki pole maganud :) Lõbus oli ikka, täna Nikky sünna, krt seda teab kes seal elusat nägu teeb. Mina see olla ei saa, füüsikaseadused on siiski maailmas olemas. Näiteks une jäävuse seadus. Millalgi tuleb see mulle tagasi. Ma tean. Hei, what happens when they drop it? KABOOMMM, Oh, oh, ok! I get it, I GET IT!!!!

Kommentaare ei ole: